Kunstiteraapia koolis

Sihtgrupp

Lastega pered, kus kasvab kuni 18 aastane laps, noor, õpetajad

Eesmärk

Kooliõpilaste heaolu toetamine kunstimaterjalidele, vahenditele ja tehnikatele tugineva varase märkamise ja sekkumisega.

Koolikunstiteraapia teenuse sisuks võib olla

Õpilaste depressiooni ning ärevuse leevendamine; käitumisprobleemide vähenemine; stressitaseme alandamine, peavalude leevendamine, hüperaktiivuse ilmingute vähenemine; suhtlemisoskus ja julguse arendamine tunnetest teadlikkuse toetamine, positiivne käitumine, suhtlemisjulgus, emotsioonide juhtimise oskus; õpilaste agressiivse ja vaenuliku käitumise leevendamine koolikiusamist kogenud õpilaste ärevuse leevendamine enesehinnangu toetamine sotsiaalsete suhete ja kiusamiskäitumisega toimetuleku toetamine.

Koolis töötav kunstiterapeut viib läbi terapeutilisi sekkumisi, õpilaste kunstiteraapilist hindamist (arengu eakohasus loomingulises käitumises ja loomingus) ja kunstiteraapia mõju hindamist, konsulteerib lapsevanemaid, õpetajaid ning teisi tugispetsialiste seotuna konkreetse õpilase vajaduste/eripäradega või koolitab õpetajaid kunstide rakendamiseks restoratiivsel eesmärgil õpetamises.

Loovteraapia sh kunstiteraapia variatiivsust erinevate kliendigruppide puhul on võimalik kõige paremini ilmestada loovteraapia sekkumistasandite kirjeldamisega.

Sekkumistasandid on kirjeldatud Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppekava looja Professor Eha Rüütli poolt. Siinkohal nende tutvustus.

Psühhoteraapiline tasand.

Kunstipõhistele tehnikatele toetuv psühholoogilise sekkumise protsess, mis järgib psühhoteraapia teoreetilisi ja rakenduspõhimõtteid (näiteks psühhodünaamiline, humanistlik, kognitiiv – käitumuslik, pereteraapia, lahenduskeskne lähenemine). Psühhoteraapiline tasand on baasiks loovteraapia teistele sekkumistasanditele. Psühhoteraapilised eesmärgid on fookuses eeskätt vaimse tervise, isiksusliku kooskõla, emotsionaalse tasakaalu ja sotsiaalsete suhetega seotud probleemide puhul.

Funktsionaalne tasand

Loovteraapias saab tegeleda ka spetsiifilise vaimse, füüsilise, emotsionaalse või käitumusliku funktsiooni arendamise, toetamise, taastamisega, nt tähelepanu, peenmotoorika, liikumisvõime, kehatunnetuse, kõne arendamine, mälu säilitamine/taastamine, õppimisvõime ja üldise arengu toetamine, toimetulekuoskuste omandamise toetamine eesmärgistatud loovteraapiliste tegevustega.

Rekreatiivne tasand

Tervisedenduslik, heaolule ja loovuse arendamisele suunatud loovteraapiliste võtete rakendamine, mis lähtub rahvatervise laiematest eesmärkidest ja salutogeensest (tervist toetavatele teguritele orienteeritud) lähenemisest. Näiteks avatud stuudio meetod, mis lähtub loomeprotsessi põhimõtetest ning rakendatakse positiivse loomingulise eneseteostuse kogemuse saamiseks. Siia kuuluvad ka loovus – ja enesearengurühmad, mis võivad sisaldada psühhoedukatiivset lähenemist. Rekreatiivse loomingulise tegevuse kombineerimine psühhoteraapilise lähenemisega sobib ka töös eakate ja dementsusega eakatega.

Diagnostiline tasand

Looming kui tervisliku seisundi ja/või elusituatsiooni kvalitatiivne hindamisvahend. Kuna loovteraapia toimub kunsti ja loomingulist eneseväljendust kasutades, siis on kunstipõhised hindamisvahendid ja – tehnikad loovterapeudi igapäevased tööriistad, mis võimaldavad jälgida teraapiprotsessi kulgu, määratleda tulemust ja eesmärkide saavutamist. Üheks käepäraseks võtteks teraapiaprotsessi kirjeldamisel on võrrelda teraapias tehtud kunstitöid ning analüüsida kunstitööde ja kliendi loomingulise käitumise dünaamikat. Spetsiifiliste diagnostiliste instrumentide ja tehnikate kasutamine eeldab vastavat väljaõpet.

Palliatiivne tasand

Loominguline tegevus ja kunstid on leevenduseks. Palliatiivse ravi peamiseks eesmärgiks on inimese ja tema lähedaste parim võimalik elukvaliteet. Palliatiivsel tasandil töötades integreeritakse teiste tasandite eesmärke ja töövõtteid spetsiifilises lohutust ja leevendust pakkuvas vormis. (Allikas: E. Rüütel http://loovteraapia.weebly.com/loovteraapia-motildeiste-ja-sekkumistasandid-eha-ruumluumltel.html)